Saturday, August 25, 2012

Minu esimene vabatahtlik jooksutrett

Niisiis. Elu Kadriorus on imeline. Olen kõrvuni armunud oma pisikesse pesakesse ning naudin iga hetke siin. Mul on hea meel iga külalise üle ning tunnen end siin juba täitsa koduselt.

Olen päris pikka aega mõelnud, et tahaks/peaks mingisugse regulaarse trenniga oma õhtuid sisustama. Kuna raha igasuguste fitness klubide jms peale ei taha raisata, jäid kaalukausile kaks varianti: jalgratas ja jooksmine. Emps ei taha aga, et ma ratast linna vean (paranoiad), siis jäigi ainsaks variandiks jooks.

Ütlen ausalt, et olen eluaeg jooksmist vihanud. Ilma naljata. See lihtsalt on kõige vastukäivam treeningviis koos ujumisega minu jaoks. Aga mõtlesin siis, et äkki siis, kui ma lähen enda initsiatiivil, ilma, et keegi (peale mu enda) sunniks, äkki hakkab meeldima :D

Esimene kord oli suhteliselt feil. See oli üleeile ning juhtumisi kutsusin Janeli endaga jooksma, kui ta mu akna alt mööda jalutas ning mainis, et tal vaba õhtu. Panime mõlemad trenniriided selga, kuid jooksmiseni me ei jõudnudki :D Jalutasime ja jutustasime, kuni tee meid koju tagasi tõi.

Täna aga tegin uue katse. Seekord üksinda. Ma pean tunnistama, et see oli minu jaoks paras eneseületus, aga ma jooksin!!! Mulle endiselt ei ole see just lemmiktegevus, mulle ei meeldi see vastik maitse, mis suhu tuleb ja ei meeldi, et juuksed lähevad sassi ja ei meeldi, et pistma hakkab. Aga suhteliselt vaheldumisi jooksin-kõndisin-jooksin, koju jõudes veel venitasin ja pärast oli hea olla küll.
Parim oli see, et mu vend (kes mul nüüd samuti suhteliselt läheduses elab), oli mind näinud :D

Vot. Väike trennipisik, mis minus kogu aeg elanud on, sai täna lõpuks välja. Loodan väga, et see ei jäänud viimaseks korraks ning suudan end ka juba näiteks ülehomme sörkima sundida.

Ja endiselt.. tulge mulle külla! :)

Sunday, August 19, 2012

Uus algus

Nüüdseks on tehtud enamiku minu elamise transfeer minu uude elamisse. Teisisõnu: esimene õhtu uues kodus.
Alguses, kui üksi jäin, oli veidi kõhe tunne küll. Aga tegelikult on siin väga cosy ja homey, nii et olen siiani väga rahul. Seda veel ei tea, kas magama ka julgen jääda :D
Klaver tuleb homme.

Tulge külla! :)

Ilus öömuusika

Thursday, August 2, 2012

Jeee!!!!!

Võid ainult ette kujutada, milline rõõm saabus mu õuele üleeile õhtul. Nimelt tuli mulle ühelt sõbralt teade, et minu tellitud asjad on Thomannist saabunud ning sõbra isa tahab need ise mulle Sauele koju kätte ka tuua. :D

NIISIIS. MUL ON NÜÜD PÄRIS OMA MIKROFON!!! Ja juhe! Ja statiiv!! JA LOGARHYTHM!!!!, millega ma veel mitte midagi teha ei oska. Aga nüüd ootan hirmsasti 6. augustit, et kool ometi juba lahti tehtaks ning saan oma uusi imevidinaid katsetama minna. OH RÕÕMU!!!!!!!!!

Lisaks leiab juba vähem kui kahe nädala pärast aset minu elukoha vahetus, mille pärast olen ka loomulikult vägagi iksait. Kardan muidugi ka, aga olen valdavalt ikka rõõmus!

Kurb uudis on ka. Mu arvuti on katki. Jäädavalt. Ekraan siis. Sain hinnapakkumise remondiks, aga see on nii palju, et pidin pikali kukkuma. Õnneks on mul üks tore onu, kes andis mulle kasutada ühe teise lenovokese. See on päris fäänsi värk, aga igatsen ikka oma õiget. Ta meeldis mulle väga. :(

Aga täna õhtul ja laupäeva õhtul tulge Kuluaari (üks hirmkallis restoran tegelikult :D), sest seal me teeme Aljaste Marisega natuke muusikat. Ja 11. august tulge Pärnusse Jazz Cafésse!! Seal teeme Marise ja Kalle Pilli ja Martin Kuusega muusikat. Vot nii!

Olge rõõmsad!
Bless!
L.

Saturday, July 21, 2012

Kuulan/vaatan Incognito live-i...

...ja mõtlen, et miks ma ometi ei võiks olla neeger? :(

(Vabandan, kui kedagi sõna "neeger" riivab, aga minu jaoks on see päris tõsiselt kohe tunduvalt ilusam sõna kui "mustanahaline".) Armastan ja imetlen neegreid! Tahaksin ise nii väga olla neeger..... :)

Saturday, July 7, 2012

Muu(da)tused

Üks asi, mida ma ühel päeval mõtlema hakkasin, on see, et enamik muudatusi minu elus ei leia aset päeva pealt, ühe hoobiga. Need on kuidagi sujuvad, tihti nii, et vaid tagant järele mõeldes mõistab erinevust praeguse ja eelnenu vahel. Viimasel ajal olen end aga avastanud hetkes, kus lähemale saabub sügis koos suurte muudatustega. Mul on hirm, kuna need tunduvad just need "päeva pealt" toimuvad muudatused... Inimesed mu ümber tulevad ja lähevad. Just seda viimast kardan. Olulised inimesed lähevad. Ju siis tulevad juurde uued olulised. Aga kas ikka tulevad? Või äkki praegused olulised ainult "lähevad" ja tegelikult ikka ei lähe? Ma hakkan varsti kolima. Üksi. Jälle kardan. Üksi on ju hea. Mulle meeldib üksi olla, aga ei meeldi üksindus. (kui see lause nüüd mõistetav oli). See on nagu see mõttetera, et head sõbrad on justkui tähed, kes ei pruugi alati nähtaval olla, aga sa tead, et nad on olemas. Ma vajan inimesi, kelle puhul on mul teadmine, et nad on olemas ka siis, kui nad ei ole füüsiliselt mu kõrval, kuid mul on hetkel suur kartus isoleerituse ees. Mis siis, kui ma ei tajugi seda piiri üksi olemise ja üksinduse vahel ja ühel päeval avastan end olemast üksi. Nagu päriselt üksi...

Ma olen oodanud üksi elamist väga pikka aega. Nüüd, kui see kõik on juba ametlik, ligi kuu aja kaugusel, tekivad mu pähe sajad küsimärgid. Kas ma saan ikka üksinda hakkama? Mis siis, kui.......................

Ma olen tegelikult tänulik nii paljude asjade eest. Kui ma olin mõnda aega Eestist eemal, sain mõelda igasuguste asjade üle. Üsna lühikese aja jooksul enne reisi olin tajunud hulganisti pettusi, salatsemisi, möödarääkimisi.... See kõik tegi mulle väga palju haiget ning sellest kõigest mõnda aega eemal olles sain ma aru, et ainukene, keda saab LÕPUNI usaldada, on Jumal. Ja see tegi mind nii rõõmsaks! Jumal õpetab mind iga päev. Ta on mu tugevus, kui ma olen rusutud ja nõrk. Ta annab mulle nii tohutult palju võimalusi kogeda imelisi asju..  Ta saadab mu juurde õigel hetkel õiged inimesed ja saadab mind õigel hetkel õigete inimeste juurde. Tal on imetlusväärsed plaanid ning Ta ei jäta kedagi iial üksi...

Jumal on armastus! Tahtsin vaid öelda.

Saturday, January 7, 2012

Chococohchococohc

¡Hola amigos!

TIME TO BLOG!!!

Niisiis. Möödas on jõulud, aastavahetus ning palju muud. Vaheaeg on. Olen puhanud, maganud, enda rutiini sassi ajanud ja uuesti korda seadnud, haige olnud, Lasnamäel elanud, vanade klassikaaslastega tšillinud, kinos käinud, kodus toimetanud...

Jõulud:

Möödusid pere keskel. Oli lihtsalt armas.

Jõulude ja aastavahetuse vaheline aeg oli väga põnev. Ma literally elasin Lasnamäel :D Ehk siis 28 olin seal, 29 õhtul korra kodus, 30 uuesti sinna, 31 hommikupoolik-lõuna möödus Läänemere ja Linnamäe tee vahel sõeludes ning kaste tassides (kolimine yay!) ning pärast seda Võru tänavale. Ikka Lasnamägi. Seal tuli ka minu 2012. Sai süüa ja nalja. 1. esimene pool ikka Lasnamäel, õhtul koju ja Anni juurde.

Käisime saunas ja kuna happened to be lumine ilm, nautisime ka seda täiega. Aga tegin vist endale natuke liiga ning õhtul oli veidi kahtlane olla.
Järgmine hommik voodist enam ei tõusnud ja magasin terve päeva. Oli väike palavikupoiss ja ikka jälle see neeluvärk, mis alati :S

Praeguseks olen sellest haigusest vist toibunud, aga asi, mis mulle rahu ei anna, on see, et mu pea tuikab/kergelt valutab juba neljandat päeva järjest. Ilma naljata. Ma ei saa aru, misasi see on. Olen võtnud valuvaigisteid, tõsi, ei maga just kõige paremini viimasel ajal, aga mul pole kunagi varem nõnda olnud :( Loodan, et see annab ikka varsti järgi, sest see sort of sööb mu närve juba.

30. dets käisin veel tsirkuses. Ma pole kunagi suur tsirkuse austaja olnud, aga ma olin "sunnitud" seekord minema, sest emme sai pileti ning tal polnud võimalik ise minna. Aga wwoooooooow. See oli übercool! Esiteks oli live band, mis oli ülikõva! Leidsin pärast mingi huvitava video ka.

http://www.youtube.com/watch?v=rne5XFxHFt0 (millegi pärast ei lase blogger mul seda normaalselt sheerida =(   )


Ja üldse.. Meeldis, et loomi polnud, vaid pigem nagu tantsuline ja akrobaatiline etendus. Ehk siis. Igati positiivne üllatus.

Olen veel avastanud päris huvitavat muusikat viimasel ajal. Nt selline bänd nagu Shakatak. Jälle. Väga seinast seina muusikamaitse mul ikka. Teisalt olen armunud 80ndatesse. Bändid nagu Toto, Reo Speedwagon jpt.... mmmmmm.

Avastustest veel nii palju, et kel võimalus, vaadake sellist filmi nagu the Help. Ülimalt südant puudutav film. Tõesti meeldis väga.

Täna üritaks hakkama saada sellise asjaga nagu see siin:



Jamie Oliveri sulest. Fifteen-i (ühe kohviku järgi) šokolaadikook. Kas ka õnnestub, seda paraku veel öelda ei oska.
Eluke on kirju. Ühe reaalkooli õpilase sõnul nagu siinusfunktsioonigraafik. Tõsi-tõsi. Kuna ma endiselt pole suur sõnameister, siis panen siia hoopis vaatamiseks mõningaid pilte.


Annnniiiiii! Mu kallis.

Roooobiiiii! Mu kallis.

Vennnaaaaa! Mu kallis.



Enough for now. NAUTIGE LUND!!!!!!! Yay! =)





Sunday, November 27, 2011

advendikas

Imeline esimene advent:

1) Hommikul olen literally Sauel lõksus
2) Mu armas daddy päästab päeva ning transpordib mu Mustamäele
3) Mustamäel kerge tšill armsaimate gospelitüüpidega, keda polnud näinud liiga kaua
4) Trollikruiis Rocca al Maresse
5) Lõputu talvesaabaste otsing Liinale. Tulemus - ümmargune NULL! (täiesti masendav)
6) Pidulik õhtusöök kuskil parklas McDonaldsis. Väike burks ja taas eluvaim sees
7) Upume vihma sisse. Tuli ei lähe roheliseks ka. Ikka veel ei lähe. Tuul viskab meid varsti ise siit üle tee vist...
8) KODUS!
9) (kuigi kõht on burksist punnis) mind ootab kolmekäiguline õhtusöök! (SÖÖÖÖÖÖK!)
10) Koduke ka natuke jõuluhõngulisemaks!

____________________________________________________________________


Ma ei ole veel siiani aru saanud, et kui keegi küsib, millist stiili muusika mulle meeldib, mida ma vastama pean. Ma leidsin jälle midagi sellist, mis mind nii väga puudutab. Ma ei tea, mis see on. Harmonts on ju iisi-iisi-pöialliisi. A la neljaduurikas. Aga bass käib luust ja lihast läbi ja judinad jooksevad üle selja.

see:


ja see:


See puudutab mind nii väga. Ja enamus, kellele ma olen öelnud, et kuula, on lihtsalt mingi "pfff". Niiet ei tea mis see on.


LUND OOTAN!