Emotsioon: kurbus-tühjus-segadus-rõõm-tühjus-kurbus-rõõm-kurbus-kurbus-rõõm-segadus-tühjus
Hetk: Marcus Miller koos bändiga Nokia kontserdisaalis 18. oktoobril
Mõte 1: Elektriraudtee võiks miskit ette võtta selle kolisemisega mõnedes rongides - ma ei kuule isegi empekat oma kõrvas.
Mõte 2: Hea, et on veel olemas mõned väga üksikud päriselt ja lõpuni head inimesed.
Hirmutav mõte 1: Kolme päeva pärast hakkan ma elus esimest korda lennukiga lendama.
Hirmutav mõte 2: Seitsmeteistkümne päeva pärast hakatakse mu armast põlvekest opereerima.
Monday, October 18, 2010
Wednesday, October 6, 2010
livin' my life like it's golden
Sügis võiks olla kogu aeg selline, nagu ta viimastel päevadel olnud on. Päike, ei tuulele, ei taevast alla sadavale ja niisama õhus hõljuvale lögale... Sobib! Koolis on tore. Hommikul ärgata on muidugi raske. Vahet väga pole, kas öö jääb viie- või kümnetunniseks. Kell 6 üles ärgata on ilmselgelt siiski veel öö. Õnneks iga päev nii ei ole.
Häid uudiseid on veel: Ma sain omale koolis kapi!
Varsti tuleb lauljate esinemispraktika, kuhu olete kõik oodatud.
Ma nägin eile Annit üle...khm...liiiga pika aja.
Ning mis kõige parem: Jumal armastab mind ja sind ja kõiki! See on lihtsalt niiii äge!
Eee..jah. Sellest tuli järjekordne ülimõttekas postitus, mille lugemisest kindlasti igaüks midagi kosutavat saab............ Või siis mitte päris.
Eniveis.
Inglite kaitset!
Subscribe to:
Posts (Atom)