Emotsioon: kurbus-tühjus-segadus-rõõm-tühjus-kurbus-rõõm-kurbus-kurbus-rõõm-segadus-tühjus
Hetk: Marcus Miller koos bändiga Nokia kontserdisaalis 18. oktoobril
Mõte 1: Elektriraudtee võiks miskit ette võtta selle kolisemisega mõnedes rongides - ma ei kuule isegi empekat oma kõrvas.
Mõte 2: Hea, et on veel olemas mõned väga üksikud päriselt ja lõpuni head inimesed.
Hirmutav mõte 1: Kolme päeva pärast hakkan ma elus esimest korda lennukiga lendama.
Hirmutav mõte 2: Seitsmeteistkümne päeva pärast hakatakse mu armast põlvekest opereerima.
Monday, October 18, 2010
Wednesday, October 6, 2010
livin' my life like it's golden
Sügis võiks olla kogu aeg selline, nagu ta viimastel päevadel olnud on. Päike, ei tuulele, ei taevast alla sadavale ja niisama õhus hõljuvale lögale... Sobib! Koolis on tore. Hommikul ärgata on muidugi raske. Vahet väga pole, kas öö jääb viie- või kümnetunniseks. Kell 6 üles ärgata on ilmselgelt siiski veel öö. Õnneks iga päev nii ei ole.
Häid uudiseid on veel: Ma sain omale koolis kapi!
Varsti tuleb lauljate esinemispraktika, kuhu olete kõik oodatud.
Ma nägin eile Annit üle...khm...liiiga pika aja.
Ning mis kõige parem: Jumal armastab mind ja sind ja kõiki! See on lihtsalt niiii äge!
Eee..jah. Sellest tuli järjekordne ülimõttekas postitus, mille lugemisest kindlasti igaüks midagi kosutavat saab............ Või siis mitte päris.
Eniveis.
Inglite kaitset!
Monday, September 27, 2010
heliredelid ja muud loomad
Kell on 10.28. Olen koolis ja harjutan. Või siis istun netis... Reede-laupäev-pühapäev olid nii head-nii head. Jumal tegi tööd ja puudutas. Mulle meeldib, kui nädalavahetus möödub igasuguseid lahedaid asju tehes (nagu mul seekord mööduski), aga mulle ei meeldi, kui mul selle arvelt kooliasjad tegemata jäävad... Nüüd ma jah, lasengi lihtsalt füüsika üle, ja valmistun erialatunniks, milleks mul nädalavahetusel aega ei jäänud, kuna reedel oli noortekas ning pärast Kaarlis ööpalvus (väga-väga-väga ilus üritus), laupäeval Maku sünna, üks seminar Ollis ning pärast Heleni juurde, kus toimus mu ex-klassiõdedega väike naistekas :D, pühapäeva hommikul sadamasse, sest et Siku tuli tagasi!!!! JEEE! Ja siis teenistusele. Ning siis koju - koristama/õppima/küpsetama... Jaa! Sellised nädalavahetused on vahvad, aga üks päev kuluks nüüd lugude maha võtmise ning harjutamise peale ka.
PS! Ma sain eile teada, et mu vanatädil oli reedel 100s juubel! Kas pole mitte äge?!
Õnnistatud nädalat!
Tuesday, September 21, 2010
SindiaPostitus
Tere! Kui ma olen nüüd üdini aus, siis ma ei viitsi eriti oma blogisse kirjutada, aga üks inimene, kes kusjuures ei ole siin isegi ametlikult follower, kurtis, et ei saa enam mu blogist mu tegemiste kohta mingit ülevaadet, seega ok. Tänane blogipostitus on lihtsalt kokkuvõte minu vapustavast päevast.
Hommikul ärkasin kell 6, et idee poolest 6.50 bussile jõuda, aga sellele bussile ma loomulikult ei jõudnud, sest ma teadupärast munen hommikuti liiga kaua. Läksin hoopis rongiga. Jõudsin kooli, õppisin kunstiajalugu. Esimene tund oli eesti keel, mis oli liiga mõttetu, et sellest rääkida. Järgmine tund oli mata, aga õpetaja lihtsalt ei ilmunud kohale. Seega jah. Tund jäi ära. Ma võtsin hoopis ühe klassi, et heliredeleid jms harjutada. Siis oli kunstiajalugu. Siis klaver. Oeh jah. See on lahe, et õpetaja Hõlpus suudab minna lihtsalt nii hasarti. Ta ütles mulle kohe, et "ah, sa oled klaverit mänginud, ma annan sulle kohe mingid kirved lood! mul hakkas praegu tänaval kummitama üks stevie wonderi laul don't you worry 'bout a thing. See on nagu salsa. äkki see?"
Igatahes. See lugu jäigi repertuaari. Täna mängisin talle ette ja ta sattus nii hoogu, et andis mulle sama palju asju juurde, kui saavad need, kellel on klaver põhieriala (mul teadupärast on ikka laul, eksole) ja venitas mu tunni pool tundi pikemaks ka! Aga muidu on see tund ja Hõlpus ägedad! Pärast (üld)klaverit jooksin kähku Reaalkooli sööma. Ja siis hakkas solf. Enne seda väike viiekroonine 7 kohvipoisi cappuccino ja tund võis alata. Solf lõppes ja siis oligi mu päev õhtal. Kell 15.. Mis nali? Jah. Ühisaeg jäi täna ära, kuna selle asemel on Round Table-i konkurss (Selline konkurss, kus kõigepealt on kooli eelvoor, kus valitakse välja mingid üksikud, kes saadetakse kuskile mustpeade majja ja seal on omakorda kontsert/konkurss ning siis mingid ärimehed valivad välja, keda nad stippidega toetada tahavad) Ma ei läinud osalema, kuna ei ole praegu midagi sellist neile pakkuda. Päris toore ja pooliku kavaga ma väga üles astuma ei kipu.
Ja nüüd olen ma kodus, mõtlen erialalugusid ja mõtlen, et peaks transkribeerima hakkama, aga ilmselt jääb pealehakkamisest siiski puudu, sest tühipaljast mõttest see eriti kaugemale ei liigu.
PS! Ma sain Marcus Millerile ja Herbie Hancockile piletid! JUHUU!!!
Sunday, September 19, 2010
Mõõn -> Paul Meany!
või
Valikuid, kuidas mõõna leevendada üritada, on palju. Need kaks on ühed (paljudest) lemmikretseptid.
Thursday, September 9, 2010
Lihtlabane Luuuulenurk
Otsa kooli wannabe lounge'is
Janno minult Eclipse'i scrounge'is.
Hetkel tõdema ma pean,
et b-täht alt mind tihti veab.
Vajutan, kuid b-d ekraanile ei ilmu.
Tugevalt pressin ning kortsutan kulmu.
Tõsi, mis seal salata...
Lõpuks alla annab ta.
Täna nägin Kadrit armast,
oma sõsara Kertu sarnast.
Aeg see liikus imeruttu.
Meil jätkus naeru, jagus juttu.
Praegu Robby koju jõudis,
issiga õueminekut nõudis.
Mu epic luuletus, by the way,
leiab lõpu siin, juhhei!
Wednesday, September 1, 2010
Uudiseid madjaritemaalt
Suvi on otsas. Aga pole midagi. Sest ma olen ka nüüd omadega Otsas. Täna olid juba tunnid ja puha. Tõsi, küll ainult ingl.k ja üks tund, mille nime ma ei tea, aga see on midagi näitlemise sarnast ja bändi tund oli kah. Aga siiamaani on kõik toredasti. Eks segadust on esialgu muidugi ka ja ma ei ole üldse kindel, milliseid tunde ma külastama olen sunnitud ning milliseid mitte, kuid loodetavasti kujuneb see ka kuidagi ilusasti välja.
Minu suvi lõppes tõbiga. Ei oskagi öelda, kas see on nüüd Tšehhi või Austria nohu, aga kuskilt sealt kandist ma selle laupäeval korjasin. Lohutusena võin öelda, et basically kogu Saue Poistekoor on tõbine. Sellest hoolimata hiilgasid nad oma konkurssil Ungaris, Kaposvaris, võites II koha folkloori kategoorias, saades eripreemia erilise atmosfääri tekitamise eest ning lisaks olid nad ka tublid publiku Grand Prix auhinna väärilised. Aga ka see pole veel kõik. Poisid võitsid nii kohalike kui ka nt sakslaste, slovakkide ja ka muude riikide tüdrukute südamed. Ooooo..nad olid seal kohe tõepoolest popid!
Reis ise oli väga mõnsa, tänan küsimast. Väga õigel ajal, kuna saime tõelise suve pikenduse. Päevad olid kuumad, õhtud olid soojad. Aga väike kokkuvõte siis reisist:
- Poola kilomeeter on pikem.
- Ungaris on palju suuri päevalillepõlde.
- Ungaris on kohv väga odav.
- Ungaris on lahtine jäätis väga odav.
- Ungaris on tegelikult paljud asjad suhteliselt odavad, see-eest kaltsukates on asjad ülehinnatud.
- Ungaris oleks puud justkui alasti (koort ei ole noh, nagu meie oleme harjunud).
- Ungari sarnaneb tüüpilisele lõunamaale, kus kellaaegadest kinni pidamisest on peaaegu kõigil täiesti savi.
- Ungari inimesed sarnanevad tüüpilistele lõunamaa temperamentsetele inimestele, kes olukorras, kui neile midagi väga meeldib, plaksutavad ja tantsivad ja laulavad kõva häälega kaasa, ja kui midagi ei meeldi, siis porisevad mitte väga ilusaid sõnu oma madjarite keeles (peamiselt kõlab ühtlane "kögöš mögöš").
- Ungarlased on enamjaolt umbkeelsed (väike osa räägib pigem saksa kui inglise keelt)
- Sa võid poes teha selgeks, et sa ei saa ungari keeles aru, püüdes teenindajaga rääkida nii inglise kui ka vene keeles, lisaks müüja ju kuuleb ka, et me omavahel räägime mingis muus keeles kui ungari keel (antud juhul siis eesti keeles muidugi), aga tema meiega räägib ikkagi oma keeles ja siis vahel teeb veel pahast nägu, et me aru ei saa.
- Balatoni järv on läbipaistmatu sinakasroheline. Ehk siis tundub, nagu läheksid kuskile helesinisesse laguuni, aga tegelt oled ühes mudaaugus.
- Mitte kuskil külastatud seitsmest riigist (Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Austria, Tšehhi) ei ole normaalset vetsupaberit! MITTE KUSKIL!
- Paremal juhul sai hommikul hotellist kohvi, aga see oli viljakohv ning seegi väääääga lahja :( Õnneks meil oli enda kohv kaasas!
- Püha Miikaeli poistekoor sai omale uue hellitava nimetuse: Potterite koor. Jah, sest nende kostüümid on nagu Harry Potteril keep. Üldse mitte halvas mõttes!
- Kikilips teeb mehe šikiks. Või siis Säm-i lips.
Subscribe to:
Posts (Atom)