Shubsendubsen

Täna käisime kodugrupiga Männikul kodutute loomade hoiupaigas.. Ja no ahhhhh...nii kahju neist kutsakestest, kes kõik ilma armastava pereta on. Need näod, mis nad endale moosimise tarvis pähe oskavad teha, on lihtsalt vapustavad. Mu käed on küll väga valusad ning rakkus, kuna üks koer, kelle ma jalutama viisin, oli niii hüperaktiivne ja tiris koguaeg ning ta oli nii tugev, kuid ikkagi ta oli nii armas.. Pani kohe mõtlema, et kuidas mõned inimesed saavad ikka nii südametud olla, et isegi sellised moosinöod neile ei mõju. Koju jõudes nuusutati mind loomulikult Robby poolt pealaest jalatallani üle, umbes, et "nooo ja mis kohas sa meil siis käisid, ah?" Aga jah, tänane päev oli nii äge ja lahe on ka see, et mu emps teeb pikkapoissi! NÄMMAA!!