Ma ei tea, kas asi on minus...

...aga ma olen väsinud.
Väsinud:
koolist,
kodust,
perest,
ühest jamast, millest ma praegu rääkida ei saa,
arvutist,
msnist,
orkutist,
facebookist,
pidevalt kõne all olevatest poliitilistest probleemidest (nt ukraina presidendi valimised),
mõnedest inimestest,
inimeste suhtumisest,
enda totakatest unenägudest,
lühikestest öödest,
mõttest, et mida ma pärast keskkooli tegema hakkan??? (see aina surub ja surub mulle peale),
tormamisest,
igapäevasest edasi-tagasi bussisõidust,
sellest, et ka need vähesed olümpiaalad, mis mulle veidikenegi huvi pakuks, kantakse üle öösel :D ja kordused päeval, kui ma pole kodus :D,
...


Väsinud ei ole ma siiski:
Jumalast,
kirikust,
Piibli lugemisest,
muusikast,
laulmisest,
tantsimisest,
inimestest, kes ei kuulunud sinna eelmises grupis olevate "mõnede inimeste" hulka,
söömisest,
...


Teid võib-olla paneb imestama see, et ma kirjutasin siia, et ma olen väsinud oma kodust ja perest. Nüüd tuleb siis lahtiseletamise koht. Et keegi millestki valesti aru ei saaks. Mul on kodus perega väga head suhted. Aga ma olen väsinud. Jah, see ongi see õige sõna. Ma olen väsinud elamisest Sauel ning iga päev edasi-tagasi sõitmisest. Ma olen väsinud tihtipeale esinevast asjaloost, et oma vanematele olen ma ikka veel nelja-aastane väike plikatirts. Ma saan aru, et vanemate jaoks laps jääb alati lapseks......aga kuskil on piir. (Appi, see kõlab nagu mingi tüüpiline teismelise hala).

Ja eile, sõbrapäeval, ma hakkasin mõtlema, et kui siiras tegelikult on minu sõprus oma sõpradega, kui hea sõber ma ise olen, ning kes on minu parimad sõbrad. Muidugi on minu kõige parem sõber Jeesus. Aga lugedes Piiblit, sain aimu, et minul on veel küll väga-väga palju tarvis pingutada, et olla väga hea sõber. (Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et see "väga hea sõber" jääb siiski veel väga kaugele sellest sõbrast, kes on Jeesus).

Ps, sain eile arvuti tagasi, mis iseenesest on ju negatiivne, kuna ma alles kirjutasin, et olen arvutist väsinud..aga nüüd säästab mind see jällegi sellest väsimusest, et oma kooliasju saan ma kodus teha ning ei pea koguaeg muretsema, kes mulle jälle midagi prindiks või ütleks, mis kodus teha jäi, kuna kõik asjad on tikõppes.

Siin lõppes minu halamine ning kujutate ette, minu teine pool päevast, mis hakkab umbes poole viieteistkümne minuti pärast, on just see, mis kuulub kategooriasse "tegevused, mida naudin". Ehk siis eriala, solf, gospel... Tore! Midagigi positiivset!