täna on kõik teistmoodi. ma olen juba palju tervem ja krapsakam. mu meel on palju rõõmsam ja ma ei nuuska ega pisarda enam nii palju kui ajavahemikus 26.02-1.03, kuigi eks päris palju ikka ning ööd on ka üsna ebameeldivad. aga täna ei tundnud ma ka juba õhtul kuskil kella 17-18 paiku tohutut vajadust heita voodisse pikali põhjusel, et haigus on lihtsalt nii ära kurnanud.. palavik on enam-vähem alla läinud. eile õhtuks küll paar kriipsu tõusis, aga täna on juba tunduvalt lillelisem ja naerusem see olemine siin. tegin perele õhtuks kana riisiga. päris hästi tuli välja, kui võtta arvesse asjaolu, et ma pole just suuremasi kokkaja. kõrvale tegin värket salatit ning magustoiduks sõin veel kooki. kokkuvõttes oli väga peen ja uhke. nüüd hoiame pöialt, et tänase ega homse sees enam palavikku ei tõuseks, sest siis saan ma neljapäeval ometi kooli minna!
Leidsin ühe meist kolmest pildi, tehtud kuskil Anni sünna paiku. Kõik küll veits totrad, aga nalja kui palju ning ehtne pilt sellest emotsioonist kui me kõik kolm koos oleme. Nii kohutavalt igatsen taga neid ilusaid aegu koos teiega...
Ning ka üks
ilus laul, mida kuulsin eile olümpiamängude lõputseremoonial. Täitsa ilus ju, kas pole?
No comments:
Post a Comment