Väga segased ajad...

Ma olen ikka täitsa sooda. Põhjustan paanikat, kus seda pole vaja. Ma reaalselt arvasin, et mul on vaja homseks õppida INKAT (üks esitlus ülikoolide kohta), biod, matat, brit.liti, vene keelt, veelkord vene keelt, aga nüüd ma sain teada, et see inka esitlus on hoopis järgmiseks nädalaks. Ning homme pole meil õpetajatki koolis ja neljapäeval me läheme matkama, seega ka siis pole inka tundi.. HOW COOL IS THAT!!!!!

Eks muidugi homseks on suht palju õppida ikka ning ma kohe lõpetan selle blogila siin ära, aga enne veel ma tahan öelda, kui rohkesti head Jumal on tänase päeva jooksul mulle teinud:

Füsa töö.. ma tõesti ei osanud seda. Tähendab, ma ainult arvasin, et ei osanud. 10 minutit enne tööd nägin esimest korda võnkumise peatükki (täiesti absurdsete valemitega), mis ka pidi töösse tulema, aga seda ei tulnud! Jõumoment, mis tundus nii raske, sain ülesande täitsa ise lahendatud. Esimene ülesanne oli kahtlane, nii et jätsin selle alguses üldse vahele, pärast tulin tagasi ja justkui iseenesest oli lahendus käes!

Siis veel..mata tund, lihtsalt tore tund.

Siis veel keka tund, õpetaja mõistab, et mul on põlv haige ja ma ei pidan 60 m jooksma.

Siis veel solfi eksam, ma ausalt öeldes ei oska sjukseks asjaks väga õppida.. Ja see oli raskem, kui ma olin arvanud. Aga ma sain tehtud. Hinnet muidugi ei tea, eks ma vaikselt loodan, et sain A. Oeh...ja see, et mul polegi vaja inka esitlust homseks! See on lihtsalt nii suur kergendus. Siin oli täielik paanikaosakond enne ja nüüd on nii mõnus..

Nüüd aga noored ja raugad - õppimaie!

Jumal, Sa oled lihtsalt nii äge!!!