Friday, February 19, 2010

üheksateistkümnes veebruar

Ma olen täna nii palju kirjutanud. Täiesti ulme. Eesti keeles kaks tundi kirjandit ja inkas jätkasime esseega ja pärast lõpetasin kirjandit, mida ma enne valmis ei jõudnud. Nüüd teeme geograafia powerpointi ja varsti loodan teise kooli harjutama saada. Viimasel ajal pole kunagi minu seal olemise ajal ühtegi klaveriga klassi lahti olnud, aga vähemalt olen saanud mingi pianiinoga klassi. Noo..käib seegi.

Siis mul on vaja minna veel ühele inimesele kingitust ostma ja pärast peaks veel Anniga ka kokku saama.

Täna peaks noortekas ka olema, aga ma ei tea veel kas ma lähen..Ilm pidi väga ära keerama, kuulsin, ning mu emmekesele meeldiks kindlasti pigem mu kodus istumine, kui see, et rändan öösel kuskil vanalinna tagumises otsas ringi.

Wednesday, February 17, 2010

Ilma kaladeta ei saa!

Väike reportaaž tänasest esinemispraktikast: üldmulje oli vist normaalne, aga kalasid oli ikka. Lugu õnneks seisma ei jäänud..Bangkoki lugu veits kummaliselt lõppes, aga pole hullu! Lahe on, et palju toredaid inimesi viitsisid kuulama tulla, see on alati nii tore, kuna tühjale saalile esineda oleks suht pointless.

Igatahes jah, mu turbokiirusel möödunud päev leidis nüüd lõpuks oma lõpu...ning mul on tunne, et kui ma kohe ei lähe, magan ma arvutiklaviatuuril.

Tuesday, February 16, 2010

Täna valitseb minus veidi parem meeleolu kui eile.

Käisin täna ainult kahes tunnis. Mõlemad geograafiad. Ning me vaatasime filmi, mille üks osa püüdis lahti seletada Jeesuse lugu ning jõudis viimaks seisukohale, et kogu kristlus on täielik jura ning Piibel räägib rumalust. Ausalt öeldes oli seda filmi mul üsna valus vaadata, seda enam, et paljud filmis esinenud "faktid" ei vastanud isegi tõele. Need on need tüüpilised eelarvamused kristlusest ja kristlastest.

Järgmised tunnid pidid olema inglise keeled, aga sinna ma ei läinud. Sel lihtsal põhjusel, et oli töö ning ma polnud õppinud. Ja ma pidin ka homse esinemise jaoks bäkkidega proovi tegema. Okei, tegelt ma oleks tõesti jõudnud enne proovi selle töö ära teha, kuid kuna ma olin eelmisel nädalal haige ning osad töölehed puudu, siis ei võtnud seda riski, et ilma õppimata tööd kirjutama minna.

Niisiis ootasin järgmise tunni algust, et koridor tühjeneks ning lippasingi siis vaikselt garderoobi ja läksin minema. Kuid mitte kaugele. Nimelt ületee..otsakooli. Võtsin siis ühe klassi, et harjutada. Kuna lauluklassid olid kinni, anti mulle lihtsalt mingi klaveriga klass, mis asus just seal, kus käisid usinad remonditööd ning selle ukse ees oli üks kile ja telling ja kuna ma polnud seal klassis varem käinud, siis oli selle klassi leidmine üks paras enese ületamine. Lõpuks leidsin klassi siiski üles ning töömehed olid nõus ka tellingu klassi ukse eest ära vedama. Sain veidi harjutatud, kui sadas sisse mingi onuke, kes teatas, et seal samas klassis hakkab nüüd tund. Ega siis midagi..korjasin oma kodinad kokku ja tulin tulema.

Kuna bäkkide proovini oli endiselt aega, siis leidsin oma kotist raamatu "Animal Farm" ning asusin seda lounge-is lugema. See oli vist küll pigem sirvimine, aga noh.. Igatahes hiljem saime bäkkidega proovi ka tehtud..ma ei oska öelda, kui edukas see oli, kuna ilma bändita kõlab see lugu suhtelislt mitte-hästi :D

____________________________________


Kodus..

..avastasin, et oma uue veebikaameraga saab teha väga uhkeid ja totakaid pilte, kus saab näiteks nägu väänata ja muid selliseid imevigureid pildiga teha..selleks oli vaja ühele lingile minna, aga ma ei mäleta seda peast praegu.

Nüüd aga tuleb jutt, kuhu ma olen kogu aeg seda blogipostitust kirjutades sihtinud. Üks hetk hakkas minuga msn-is rääkima Edgar. Ning meie vestluse algus nägi välja umbes selline, et meie klassivend Siim tahtis mu käest küsida, aga ei julgenud. Seega küsis Edgar ise. Ning küsis seda, et mida ma sellest geograafia filmist (millest postituse alguses juttu on) arvan. Nagu lihtsalt lambist..? Kuulsin, et ta pidi olema selline inimene, kellele ei meeldi eriti usklikud inimesed. Kust ta üldse teab, et mina kristlane olen? Miks teda huvitab, mida mina sellest filmist arvan? Miks ta seda ise küsida ei julge? Me pole selle Siimuga samas rühmaski.. Tõega, ma olin ikka terve õhtu päris hämmingus...

Igatahes mu sõbrad..oli meeldiv, kuid ma hakkan nüüd geograafia tööks õppima. (sest homme mõni tund üle lasta oleks vist päris ebatikilik, seda enam, et täna ma juba tegin seda)

Homme, 17. veebruaril kell 19.30 on otsakoolis otsakooli lauljate esinemispraktika. Teemaks muusikalilaulud. Tulge kaema!

Monday, February 15, 2010

Ma ei tea, kas asi on minus...

...aga ma olen väsinud.
Väsinud:
koolist,
kodust,
perest,
ühest jamast, millest ma praegu rääkida ei saa,
arvutist,
msnist,
orkutist,
facebookist,
pidevalt kõne all olevatest poliitilistest probleemidest (nt ukraina presidendi valimised),
mõnedest inimestest,
inimeste suhtumisest,
enda totakatest unenägudest,
lühikestest öödest,
mõttest, et mida ma pärast keskkooli tegema hakkan??? (see aina surub ja surub mulle peale),
tormamisest,
igapäevasest edasi-tagasi bussisõidust,
sellest, et ka need vähesed olümpiaalad, mis mulle veidikenegi huvi pakuks, kantakse üle öösel :D ja kordused päeval, kui ma pole kodus :D,
...


Väsinud ei ole ma siiski:
Jumalast,
kirikust,
Piibli lugemisest,
muusikast,
laulmisest,
tantsimisest,
inimestest, kes ei kuulunud sinna eelmises grupis olevate "mõnede inimeste" hulka,
söömisest,
...


Teid võib-olla paneb imestama see, et ma kirjutasin siia, et ma olen väsinud oma kodust ja perest. Nüüd tuleb siis lahtiseletamise koht. Et keegi millestki valesti aru ei saaks. Mul on kodus perega väga head suhted. Aga ma olen väsinud. Jah, see ongi see õige sõna. Ma olen väsinud elamisest Sauel ning iga päev edasi-tagasi sõitmisest. Ma olen väsinud tihtipeale esinevast asjaloost, et oma vanematele olen ma ikka veel nelja-aastane väike plikatirts. Ma saan aru, et vanemate jaoks laps jääb alati lapseks......aga kuskil on piir. (Appi, see kõlab nagu mingi tüüpiline teismelise hala).

Ja eile, sõbrapäeval, ma hakkasin mõtlema, et kui siiras tegelikult on minu sõprus oma sõpradega, kui hea sõber ma ise olen, ning kes on minu parimad sõbrad. Muidugi on minu kõige parem sõber Jeesus. Aga lugedes Piiblit, sain aimu, et minul on veel küll väga-väga palju tarvis pingutada, et olla väga hea sõber. (Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et see "väga hea sõber" jääb siiski veel väga kaugele sellest sõbrast, kes on Jeesus).

Ps, sain eile arvuti tagasi, mis iseenesest on ju negatiivne, kuna ma alles kirjutasin, et olen arvutist väsinud..aga nüüd säästab mind see jällegi sellest väsimusest, et oma kooliasju saan ma kodus teha ning ei pea koguaeg muretsema, kes mulle jälle midagi prindiks või ütleks, mis kodus teha jäi, kuna kõik asjad on tikõppes.

Siin lõppes minu halamine ning kujutate ette, minu teine pool päevast, mis hakkab umbes poole viieteistkümne minuti pärast, on just see, mis kuulub kategooriasse "tegevused, mida naudin". Ehk siis eriala, solf, gospel... Tore! Midagigi positiivset!

Friday, February 12, 2010

Mul ei ole ikka veel arvutit, seega ei satu just tihti arvuti taha!

Monday, February 8, 2010

Kui on esmaspäev ja ma kirjutan blogisse...

...siis otseloomulikult tähendab see seda, et kell on kuskil vahemikus 11.00-13.10 ning mul on taas see totakas kahetunnine auk. Ma ei viitsi selle aja sees midagi eriti tarka teha ning siis saabki oma blogi mingi totrusega täiendada, näiteks.
Mul pole praegu kodus arvutit. Seega on hea võimalus kasutada kooli oma. Ma siiralt loodan, et see, et mul arvutit endal pole, tähendab seda, et mu arvuti saab korda. Nagu tegelt. Kaua võib juba!
Mul on esinemispraktika jaoks täna bändiga proov, mille aja me väga üle kivide ja kändude leidsime..ning palju õnne! Mul on köha ja hääl ära. Geniaalne ajastus!

Ohh..tahaks süüa..

Muide, eilne päev oli äge!

Tuesday, February 2, 2010

Oh sa poiss..juba veebruar!!

Üsna palju on vahepeal juhtunud..aga samas, mitte midagi erilist.
Veidi tänasest:
Pidin minema teiseks tunniks kooli. Jõudsin alles kolmandaks. Ups! Tegelt oli nii, et buss sõitis lihtsalt sauelt tallinnasse kl 7.50-9.30, suht normaalne, kas pole?
Teine ja kolmas tund olid geod ning ühes tunnis pidime ka töö tegema, aga ma ei teadnud kumbas. Ja kuna niimoodi tunni lõpu pealt ma ka klassi sisse sadada ei tahtnud (nad ju äkki kirjutasid tööd ning, nagu pärast selgus, tegelt kirjutasidki), siis olin ma alguses niisama, õppisin inkat. Geo õpetaja Melesko (s-i peal on katus, aga millegi pärast ma ei saa siin panna s-ile katust peale) oli nii armas ning lubas mul algul teha kolmanda tunni ajal töö, aga kui tund hakkas, sattus ta jutuga nii hoogu, et unustas mu täiesti ära. Isegi mu lehvitamised ei aidanud. Aga pole hullu, esmaspäeval saan järgi teha.
Homme saab jälle 8ni magada, nii ägeee!!!

Homme on proovipäev, et sööklarivis hakkab kehtima seaduspära: kes ees, see mees. Täiesti õige minu arvates. Alati said enne nooremad süüa ja siis alles gümnaasium, niiet pidi pool tundi söögi järjekorras passima. Pealegi vanematel peaks niikuinii eesõigus olema :D Nüüd siis vaadatakse, kas toimiks, kui kõik lähevad rivvi siis, kui jõuavad, ning kui ka juhtub, et näiteks mõne 8. klassi tüübi ees seisab mõni 10. klassi oma, siis see 10. klassi tüüp EI PEA teda ette laskma. :D Lõpuks ometi on õiglus maa peal!