Monday, March 29, 2010

Ma ei tea, kas ma hommikul ka mäletan, et ma siia midagi kirjutasin.

Täna ei tule siia palju juttu. MA TAHAN MAGADA! Jah, see oleks praegu mu suurim soov. Ma näen juba väikestviisi viirastust oma pehmest voodist, silmad teevad kaheksaid ning keha on nagu mingisugune makaron.. Aga ei, enne kui füüsika ja inka ülesanded tehtud, ei tasu und loota.

Thursday, March 25, 2010

Usaldus..?

Tore on näha, et aeg-ajalt see followeride number ka suureneb.. küll aeg luubis, aga ikkagi.

Täna juhtus midagi tõeliselt imelist. Või kui nüüd aus olla, siis eilne ja tänane on omavahel väga seotud. Ööl vastu eilset nägin tõsiselt vastikut und. Ma sõitsin bussiga linna, vist kooli. Ma istusin eelviimases pingis paremal pool (mitte kus bussijuht on, vaid teisel pool, seal pool, kus on bussil uks). Kogu see sõit oli veidi kahtlane, ma ei tea miks. Aga kuskil Järve kandis juhtus see, et....eee...ma ei teagi tegelt, mis täpselt juhtus. Kas oli mingi avarii või pommiplahvatus või mina ei tea. Mingit pauku justkui ei olnud, aga igatahes buss läks pimedaks, ma kukkusin oma kõrvalolevale toolile kummuli ning hoidsin pingist kõvasti kinni, rahvas mu ümber röökis ja karjus. Siis ma ärkasin üles. Vastik tunne oli. Eile mul polnud vaja linna minna, aga täna oli. Eile õhtul veel palvetasin, et kui see ka tõepoolest oli nüüd mingi märk, siis mingu kõik täpselt nii, nagu Jumal ise parimaks arvab.

Tänane algas rahulikult. Mul oli vaja minna juba hommikul kella 10ks Ehitajate teele, kus meil oli Living Stone-iga väike laagritaoline üritus. Läksin üheksase bussi peale. Ma ei istu bussis kunagi ette, vaid liigun ikka tahapoole. Võib-olla eespool oleks olnud isegi vabu kohti, aga taga oli ainult üks vaba kahene pink. Ning mis te ise arvate kuskohas? Eks ikka eelviimane parempoolne pink. Täpselt seal samas, kus ma oma koledas unenäos olin istunud. Väike judin käis korra mu seest läbi, kuid mõtlesin, et mis seal ikka.. istun siis sinna. Ja istusingi. Päris irooniline? Kuni Järveni olin ma ikka päris pabinas. Tegelikult ma isegi ei kartnud, aga olin pigem lihtsalt elevil. Midagi õnneks ei juhtunud ning jõudsin kenasti linna.

Kui meie "laager" läbi sai, oli kell kuskil 17-18 paiku. Käisin veel otsakoolist läbi, kuna pidin noote paljundama (aga loomulikult..kui mul on vaja paljundada, on paljundusmasin tuksis), pidin panema bändile ajad päevikusse kirja ning jätma Karlile noodid valvelauda. Pärast mõtlesin veel, et ah, kui ma juba seal olen, kasutan ka võimalust ning võtan taas ühe klassi, et harjutada. Jah, õhtul harjutada on tõepoolest mõnus. Ma kohe täiega naudin seda! Ausalt!

Kui hakkasin koju liikuma, sattusime Elise ja Seidiga ühe bussi peale. Järgmises peatuses tuli peale ka Kassu nii, et ma polnudki enam viies ratas vankri all. (3 ei ole hea number). Rääkisime Kassuga terve tee juttu, kusjuures jutustasin talle ka oma kummalisest unenäost ning tänasest iroonilisest bussisõidust. Ning ta arvas, et ilmselt Jumal tahab lihtsalt näidata, et me peame tõepoolest Teda igas asjas 100% usaldama. Enese mõistusele tuginedes ei saa me mitte millegagi hakkama. Ning tänane oligi minu proovilepanek. Jah, vist tõesti see nii ongi. Ma täitusin korraga niivõrd ilusa rahuga. Nii hea on rääkida kristlastega, sest nad mõistavad mind ikka palju paremini kui mittekristlased.. Hea oli jõuda oma sooja koju pärast nõnda viljakat päeva. Hea on tunda, et Jumal on mulle nii-nii lähedal.

Tuesday, March 23, 2010

Wautchipautchi

Ma olen täna juba kella 7.30st üleval. Kummaline..see pole üldse minu moodi.

Niisiis eilse proovi tulemusena jääb mul loota vaid seda, et 3. aprillil publik mind/meid lavalt minema ei vilista või siis tomatitega loopima ei hakka..
Meie Naissoo lugu "Unistaja metsateel" nõuab joodeldamist. Minul sellist kunsti aga veres pole, seega lihtsalt üritan midagi matkida. Aga mis kõige lahedam, meie lugu ei lõppe sugugi sinna, kuhu ta lõppema peaks. Ei, toonikasse kohe päris kindlasti mitte. Aga hoopis tritooni kaugusele sellest. Täiesti random akord tuleb lõppu, aga kusjuures, see kõlab isegi päris lahedalt :D
Lihtsalt hirmuga mõtlen, et kuna seal kontserdil pidid kõik tähtsad ninad koos olema, siis loodame, et see ei jää päris mu viimaseks esinemiseks seal koolis. Ikkagi ju nii suure helilooja teos ning meie veidrad lahendused.

Eile pärast proovi käisin veel Sindia juures, kust sain endale balli jaoks kleidi. Kahju, et see sobis, sest ma lootsin, et ma ei pea ballile minema. Mitte, et mulle ei meeldiks ballid, aga ma arvan, et seina kaunistamise asemel oleks mul targematki teha. Aga kuidas ma nüüd jätan siis minemata, kui mul imeilus kleitki olemas..

Lisaks tegin eile avastuse, et kõige lahedam harjutamisaeg on õhtuti.. kuskil 18 paiku. Nii mõnus.. suhteliselt vähe rahvast.. Kui küsida, et kas mõni klaveriga klass ka vaba on, annab valvuritädi lausa valiku, millist võtta! Lisaks on see just umbes-täpselt see aeg, kus on kõht juba päris tühi, niisiis saigi eile lisaks harjutamisele klassis ka lihtsalt söödud. Teine variant oleks olnud ilmselt kuskil Solarise või Viru keskuse pingil. Eeee..ilmselt mitte. Valisin siiski otsakooli kasuks. Ja see pole veel kõik. Päris normaalne wifi on otsakoolis kah.

Täna on mul üle mitme nädala erialatund. Päris lahe. Pärast saan veel Kadiga kokku.

Kui algul vaatasin, et mu vaheaeg tuleb ainult üks lebo ja magamine, siis nüüd ei ole enam ühtegi päeva, kus mul mitte midagi teha ei oleks. Iseenesest tore, aga millal ma oma kooliasju teen???

Ma lihtsalt pean väljendama oma pahameelt sellega seoses, mis toimub õues. No öelge palun, kuhu see jalakäija peab selle jääga minema? Lendu tõusma? Otseloomulikult suutsin ma eile sel konarlikul jääl käpuli käia. Kuskil kesklinnas ka veel, Endla tänaval :D Lisaks sellele, et oli piinlik, oli ka väga-väga valus. See on nüüd see koht, kus lühikesed inimesed rõõmustagu, sest ilmselgelt on pikkadel kõrgem (ja selle võrra ka valusam) kukkumine, kui lühikestel. Tänane öö oli selletõttu suhteliselt piinarikas, et vasaku külje peal olla on lihtsalt võimatu. Oiiii, ma olin eile tige. Täna on juba naljakas :D

Sunday, March 21, 2010

Eile oli Tartu päev. Täna oli kiriku ning trenni päev. Homme on proovideproovideproovide päev. Kui te küsite, kuidas mul läheb, siis tänan, aga mul läheb liiga kiirelt, et pidevalt siia blogisse kirjutada. Seepärast ongi väikesed nädalapikkused vahed siin. Andestage..
See, et mul kiirelt läheb, ei tähenda muidu seda, et mul läheks halvasti.. ei, üldse mitte! Väga tore on praegu kõik. See läga seal õues võiks ka ära haihtuda juba, oleks veel toredam.

Kaitset!

Sunday, March 14, 2010

jookse must mööda, kui suudad

Suhteliselt kiire aeg on praegu. Vaja igast luge maha võtta ja harjutada palju ja saada bändiga kokku, et proovi teha, aga sjukest ühist aega, mis kõigile sobiks, muidugi lihtsalt ei ole olemas. koolis on ka üsna kiire. Õnneks juba nädala pärast saab väikese hingetõmbepausi ning siis suveni jutti. Ma tõmbasin endale täna safari, ja ennäe imet! Arvuti tundubki praegu palju kiirem. Päris lahe. Eile oli Pirte sünnipäev, mis oli ka nunnu. Kõigepealt käisime kinos vaatamas "Up in the air" ja pärast läksime Pirte poole, kus sõime kõhud head-paremat täis ning mängisime lauamängu Reis läbi elu, mille mina, Adeele, Maria, Marilin ja Triin Pirtele kinkisime. Ausalt öeldes ei jõudnud sellega väga kaugele, sest seda mängu alustades oli kell juba kuskil ööpool ning mulle tuli õige varsti tõld (loe: issi) järgi. Katsun ka vaikselt tööd leida, kuid see on endiselt keeruline, nagu oli ka arvata. Ega nad minusuguseid pätakaid eriti kuskile ei taha, niigi raske aeg.

Mul on jälle peavalu. Nõmekas.

Wednesday, March 10, 2010

Eksperiment

On olemas sjuke kahtlane lehekülg nagu omegle.com. Kui igav, saab alustada conversationit täiesti võhivõõra inimesega. Ning minu eksperiment seisnebki selles, et kui mitu inimest on sealt võimalik leida, kes tõesti ajavad asjalikku juttu, mitte mingisugust lolli iba. Ega neid ausalt öeldes eriti palju ei ole :D

Esimene düüd oli normaalne..aga ta läks magama, sest indias on teadupärast kell kuskil kaks öösel :D Jah, just india tüübid seal vist enamus ongi..
Järgmised paar-kolm tükki olid teadagi-küll-mille pärast väljas ning sealt oli vaja kohe disconnectida.
Ja praegu on mingi järjekordne india düüd, aga temaga saab isegi natuke rääkida. Ta släng on küll enamjaolt selline, et ma ei saa midagi aru..aga me räägime näiteks muusikast ja ta küsis mult mingeid quizzing sites-e. Ei osanud eriti soovitada, aga vähemalt on jututeemat :D Ta püüab hetkel mu nime ära arvata. Lahe ju.. Või siis mitte.. peaks vist magama minema. Kohe kui mu powerpoint presentation Powerpuff Girlsidest (jah, loete õigesti) valmis saab, siis lähengi.

Friday, March 5, 2010

kui teid huvitab, siis

1) ma ei saanud täna öösel magada (Robby pärast)
2) mul hakkas täna matas ninast verd jooksma
3) esimene tund matat ja ma ei saand midagi aru
4) esimene tund füüsikat ning ma sain üllatavalt palju aru
5) ma käisin inka järeltööd tegemas
6) ma sain inka järeltöö 4 (olen väga rahul!)
7) mul on kõht väga tühi, aga söögiisu ei ole
8) ma tahan täna kindlasti kirikusse minna, kuna pole sinna ammu jõudnud, aga ma ei tea, mida mu tervis sellest arvab
9) ma saan vist väga võib-olla varsti Hannaga kokku
10) minu kahepäevane nädal on lõppkokkuvõttes olnud üsna pikk ja pingeline. Tore, et see läbi on. Mind ootab aga töine nädalavahetus, kuhu peavad mahtuma lisaks hulgale tööle ka gospeliga üks esinemine ja vanaema sünnipäev. Tõotab tulla ajapuudus, again. (Ok, millal seda poleks?)

Ja vaatamata sellele, et enamik nendest 10st punktist on negatiivse alatooniga, on mul tegelikult üllatavalt hea tuju!

Olge kaitstud!