Wednesday, August 18, 2010

kuu aega pausi

tundub veidi liiga palju? Vist ongi.
Aga jätkame sealt, kust pooleli jäime.

Juulikuu sisse mahtus veel Pala. Sai aerutatud nii, et käed rakkus.. Sai vesirattaga sõita.. Sai pildistatud kuud ja äikest ja ameerika naeratusi. Ühesõnaga kihvt!

Siis oli veel Rootsi reis. Kahjuks ilm oli suhteliselt mitte väga ilus, aga Stockholm on mul endiselt väga südamelähedane linn ning sinna on ikka ja jälle alati armas sattuda. Laevaga meeldib mulle ka niiiiiiii väga sõita! Ühesõnaga kihvt again! Jah, ma ostsin omale palju uusi ilusaid asju.

Käes on august...

Mul käis palju armsaid inimesi külas.. Ja siis oli Oleviste laager.. Õehhhh... Pärast seda ma lihtsalt tunnen, kui väga ma tahan Jumalat armastada ja temast nii kõvasti, kui vähetegi jaksan, kinni hoida. Ta on kõige parem, mis ühe inimese elus üldse aset võib leida ja ma olen Talle nii tänulik kõige eest, mida ta minu heaks teinud on, sest see töö on lihtsalt imetlusväärne. Seda tunnet kirjeldada üritada tundub lihtsalt naeruväärne.. vabandust, sest ei ole olemas selliseid sõnu....

*mõttepaus*

Täna käis mul jälle natuke armsaid inimesi külas ja reedel, hmm, let's face it: ma lähen 30 poisi-noormehega Ungarisse. Jah. Nii ongi. Poistekooriga täiesti lihtsalt ujun kaasa. Palved selle reisi pärast on vägagi teretulnud..

Jaaaaa...ma ootan kooli!!!


Sunday, July 18, 2010

Ma rõõmus nii!

Täna oli viimane päev suvefestivali. Väga lahe! Tõsiselt! Väga-väga lahe! Ootamatud soololaulmised on ka alati kihvtid. Aga no on noh! Ja täna oli hea bänd kah. Kurb, et läbi sai. Ma oleks heameelega sinna edasi laulma jäänud..


Kojutulek oli ekstreemne. Igatahes ma jätsin rongiplaani koju ja ma mäletasin häguselt, et kl 18.11 vist läks üks rong. Läkski. Õnneks. Jõudsin barely rongi, kui esimesed vihmapiisad tulid. Olin rongis. Rong hakkas liikuma. Pääskülas jäi rong seisma. Ńo peatus oli. Aga kõik inimesid olid juba peale tulnd ja maha läind, kes tahtsid, aga ikka ta seisis. Vahel ta jah seisab, kui mingit rongi ootab, mis vastassuunast tulema peaks, aga vastassuuna rong oli ka ära läinud juba. Me ikka veel seisime. Ja siis ühel hetkel kostab rongijuhi mahe hääl: "Lugupeetud reisijad, tehnilistel põhjustel jääme siia seisma teadmata ajaks!" Ahhaaaa. Kohe tuli see Kehra nali meelde (vaata 21. veebruari blogipostitust). Mul kohe ei vea nende rongidega :D Igatahes olime seal umbes 20 mintsa passinud ja ma oleks seal edasigi olnd, sest seal oli ju soe ja kuiv, samal ajal kui väljas oli padukas. Aga no.... mul oli hirmus põiekas :$ Ja mul oli tunne, et kui ma kohe koju ei saa, siis ma teen lihtsalt püksi :D Ning siis ma helistasin issile. Ning mu armas daddy oligi nii helde ja sõitis läbi koerailma ja tuli läbi kahe sõna otseses mõttes mere mulle järgi Raba bussipeatusesse. Teda oodates tundus aeg täiesti igavikuna. Ja mul oli endiselt põiekas :D Ning lisaboonusena sõitis must umbes 3 autot mööda nii, et ma olin täiesti läbimärg. Ja äike oli mul täpselt peakohal ning mürin oli nagu lõvimöire.. Aga näed. Kodus ma olen ning elus ning terve ka veel. Jällegi on, mida meenutada! Cool.


Ning nüüd. Avastasin mingi loo.. Owl City - Fireflies. Ning ma olen lummuses. Selle loo intro on eriti lahe. Lugu ise on ka päris lahe!

Saturday, July 17, 2010

2348

Mul on laul. Mul on ootusärevus. Mul on üks häälest ära klaver. Mul on mõtted ja mul on käekesed. Mul on Jumal ja on palved. Mul on soovid ja on tänud. Mul on väsimus. Mul on puhkus. Mul on suvi. Mul on töö läbi. Mul on saladus. Mul on veel üks saladus. Mul on jälle lühikesed küüned (aga see pole saladus). Mul on kael veidi valus. Mul on kõht tühi. Mul on tegelikult süüa. Mul on jäätist. Mul on palju jäätist. Mul on head inimesed. Mul on inimesed, keda ma vahel ei mõista. Mul on inimesed, keda ma mõistan peaaegu alati. Aga nad kõik on head inimesed. Mul on praegu hea olla.

Wednesday, July 14, 2010

Don't you worry 'bout the thing

Miks mul arvuti näitab, et netti pole?
Miks mu selg valutab?
Miks ma virisen selle palavuse üle, kui tegelt on ju hea, kui on soe ning tuult ei ole ning vihma ei saja ning.........?
Miks ma nii ilusa ilmaga toas istun?
Miks on nii, et mul on homme ja ülehomme viimased tööpäevad ning tegelt nüüd ma olen tööga juba nii harjund, et võiks nagu päriselt tööle hakata, aga nüüd saab hoopiski läbi see nali?
Miks ma kuulan viimased pool tundi ühte ning sama laulu?
Miks mu krunn ei püsi nii nagu ma tahan?
Miks mul on kõht nii tühi ning söögiks peab olema ainult mingit kahtlast tatraputru?
Miks mu termomeeter näitab õues 40 kraadi? (sest päike paistab talle peale, ma tean)
Miks ma olen täna teinud täpselt 0 kasulikku asja?




Okei. Panen vähemalt pilte teile vaatamiseks viimase aja sündmustest, et oleks natukenegi särtsu ja sädet siin blogilas.
Alustame algusest.
Need kaks pilti on tehtud kuskil Rakvere kandis. Teine oligi vist Rakveres.

Carol tuli ükspäev Sauele. Ning meie kolm hullukest said taas kokku!

Anniga käisime üksõhtu Vääna rannas.
Sindia ning põnnidega käisime eile Viitnal.


C'est tout!

Saturday, July 3, 2010

Bye-bye (not blackbird..)

Anni versioon minu ootamatust koolivahetusest: In your face, TIK, ma lähen minema!


Aga aitäh kõigile, kes on mind selle närvilise aja ning raske otsuse langetamisel toetanud. Kõige suurem tänu Jumalale!

Friday, June 25, 2010

For you...

...I'd give up all I own.
And move to a communist country
if you came with me, of course.
And I'd file my nails
so they don't hurt you.
And lose those pounds.
And learn about football.
If it made you stay...
But you won't.
You won't.

Saturday, June 19, 2010

Peaaegu kümme

Kell on natuke vähe. Praegu on ilus, aga varsti pidi hakkama vihma sadama. Juhhei, sest mul on seljas lilla kleidike, mille Kadi mulle Hispaaniast tõi. Igatahes lähen ma mõne aja pärast kooli seoses gümnaasiumi lõpuaktusega. (jaa, mul on täna vaba päev!) Mõtlesime emaga, et ah, võtaks ise ka juba mingi paberi sealt ära, koolis käidud küll...
Nii tore on ennast vahel üles lüüa :P Tüdrukute rõõmud :D Ma viitsisin eile öösel isegi küüned ära lakkida, mida ma tegelt kunagi teha ei viitsi ja pole ka ausalt öeldes väga mõtet, sest töö juures kulub lakk kohe maha ja siis on ilust asi kaugel. Igatahes adios, mu sõbrad, kool ootab!

Ma tahan öelda veel suured tänusõnad oma kodugrupikesele, vahet pole, kas te seda loete või mitte, aga te olete mulle ikka äraütlemata kallid...