Laupäev oli kahtlemata üks väga VÄGA hea päev. Hommikul tegime kirjanduse jaoks filmi, võinoh, pigem telesaadet, kus ma pidin olema mingi pifikas saatejuht. See oli lihtsalt nii naljakas. Me saime selle isegi enam-vähem valmis. Pärast seda käisin natuke aega otsakoolis harjutamas ning kell 15 saime kodugrupiga kokku. Kuhu me edasi pidime minema, oli esialgu üllatus, seepärast igaks juhuks ka helistasin enne Taavetile, et küsida, ega meil midagi väga ekstreemset plaanis ei ole, sest nagu arvata võite, nägi pifikas saatejuht ikka suhteliselt pifikas välja ka:D
Igatahes meie missiooniks oli leida inimesi, kes on kuidagimoodi katki või surutud, et neid lihtsalt kuulata, olla neile toeks ning kui võimalik, rääkida ka veidi Jumalast. Kui ma kuulsin, et me peame jälle hakkama jalutama ning seda veel vanalinnas, tundus korraks, et ma ütlen, et sorri, aga mu jalad on nendel kontsadel kõndimisest lihtsalt liiga väsinud. Aga ei, ma võtsin end ikka kokku ja kahetseda pole absoluutselt mitte midagi, pigem vastupidi, sest see rõõm, mida me sellest tegevusest saime, ületab igasuguse kontsadelkõndimise valu ning kindlasti veel palju muudki hullemat. Igatahes sain ma väga ülesehitatud ning kindlasti sain palju julgust juurde.
Õhtul läksime Anniga clazzi, kus oli lahe, nagu tavaliselt. Koju jõudsin mingi 3 paiku öösel. Läksin magama ja magasin alguses 9ni. Mõtlesin, et ei, liiga vähe magatud, magasin edasi. Tõusin kell 10 ning mõtlesin sama, magasin edasi. Siis tõusin kell 12 ja lebasin 13ni voodis ning üles tõustes tundsin, et ooojeeee, pea hakkab valutama! :S Migreen, mu vana sõber, polegi nagu ammu kohtunud..Sõin veidi ja panin ühe prantsa asja arvutis laadima, mille laadimine võtab aega mitu tundi, ning mida mul oli kavas juba laupäeval teha, aga mu emme lihtsalt katkestas selle ära:D Kuskil 14 paiku sain aru, et ei, niisuguse peavaluga ei saa ikka midagi teha ning kobisin voodisse tagasi. Magasin kuskil 17ni, aga peavalu ei olnud ikka üle läinud. Ajasin end korraks voodist püsti, kontrollisin, kas see prantsa asi on lõpuni jõudnud, ei olnud. Võtsin tabletti ja läksin magama tagasi. Ärkasin kell 19.30, kuid oh üllatust, pea ikka valutas!!! Kuna mul pidi olema täna inka töö ning juhtumisi proovisin ma õppida veidi matat, millest suurt midagi välja ei tulnud, mõistsin, et ka inka õppimine tunduks sellises konditsioonis suhteliselt absurdne. Seega vaatasin hoopis kuidagi lösutades, ühe käega pead kinni hoides ning pigem hoopis kuulasin, sest silmad olid kinni, saadet "laulud tähtedega" ning läksin uuesti magama :D
Seega, jah, tõepoolest, maganud olen ma palju ning praegune olemine on isegi üllatavalt normaalne. Inka tööd ma ei teinud, emps kirjutas vabanduse. Õpetaja ei vaadanud küll just eriti sõbraliku pilguga, aga no kahju. Igatahes varsti lendan füüsikasse!
Adios!
Ps, on olemas üks selline lahe trend, nagu kirjadele lihtsalt mitte vastamine. Avastasin, et päris mitmed mu tuttavatest harrastavad seda. Tundub põnev.. Mitte.
No comments:
Post a Comment