See kõlab lihtsalt naeruväärselt, aga ma ei saa kirjutada ühtegi postitust ilma mõne negatiivse emotsioonita. Ja ei saagi, sest ei saa. No asjad ei ole lihtsalt päris nii, nagu nad olla võiksid. Koolist käib jutt hetkel.
Aga leiame ikka positiivseid asju ka.
Näiteks pühad olid ilusad, (jällegi, mis sest, et ma pühapäevases postituses ka veits halasin), olime perekesega koos ja oli lihtsalt selline ilus ning rahulik aeg. Ilmselt sai ka mõeldud veidi rohkem asjadele, millele muidu erilist tähelepanu ei pööra. Kahtlemata ei tohiks see päris nii olla, et ainult pühade ajal tuleb meelde, et Jeesus on minu pattude pärast risti löödud, ning õnneks PÄRIS ei olegi, aga ikkagi pühadeaegsel perioodil liiguvad nagu mõtted rohkem sinnapoole, et miks ja kus ja kuidas ja millest need pühad ikkagi üldse tulenevad jne jne jne.
Veel, mis ma ka mõtlema hakkasin, et suur reede on vaba päev. Miks? Iseenesest ju tore, et ei pea kooli minema ega neljapäeva õhtul õppimise pärast muretsema, kuid ilmselt kindlasti ei ole vaba päev antud päris selleks, et lihtsalt koolilaste ja tööinimeste elu lihtsamaks teha. Tal on vist ikkagi tsipa teine tähendus. Siinkohal veidi mõtlemisainet.
Üldiselt mis seal ikka, kiire on see elukene praegu. Väga-väga kiire. Koolis ei lähe just kõige paremini, tervis on jura (põlv käib alt ära ja selg valutab hullusti) ni üks suuuuuuur une-mati muudkui jälitab ning rahule ei jäta. Aga see-eest on mul muffineid. Täitsa ise tegin! Yayz!!! :D
Peaaegu samasugused näevad välja, ma ei viitsind hakata enda omi pildistama. 
No comments:
Post a Comment